E taui te mau faaueraa a te Atua i te mau faaueraa a Iesu Mesia

I roto i te Bible, E rave rahi taime to Iesu paraparauraa no ni'a i te mau faaueraa a te Atua e Ta'na mau faaueraa. Eaha ta Iesu i parau no nia i na faaueraa hoê ahuru e te tahi atu mau faaueraa a te Atua, e eaha te mau faaueraa a Iesu? Te patoi ra anei te mau faaueraa a Iesu i te mau faaueraa a te Atua? E hi'opoa tatou eaha ta te Bible e parau ra no nia i te mau faaueraa a te Atua e te mau faaueraa a Iesu.

O vai o Iesu Mesia?

E pinepine Iesu i te faarirohia ei Atua, O vai te farii e te farii i te mau mea atoa, mai te peu, no te here, tano, e te hau. E rave rahi o te faariro ra ia Iesu ei huru te Atua no te tau apî. Teie râ, e ere o Iesu Mesia te Iesu o te tau apî!

E rave rahi Kerisetiano e parau ra e ua matau ratou ia Iesu e te here nei ratou ia Iesu, tera râ, ua ite mau anei ratou ia Iesu e te here nei ratou Ia'na? No te mea mai te peu e e ite ratou ia Iesu e e here ratou Ia'na, E haapa'o ratou Ia'na. E haapa'o ratou i te mau faaueraa a Iesu Mesia e e faaohipa i te mau parau a Iesu i roto i to ratou oraraa.

rose e te uouo john 14-15 mai te mea e, te here nei outou ia'u ia tape'a i ta'u mau faaueraa

E rave rahi ekalesia, aita te hoho'a o Iesu e tu'ati ra i te Parau.

Mai To'na Metua atoa, E Atua parau-ti'a o Iesu Mesia, O vai te ore e farii i te hara.

Ua ite Iesu e o te hara te orureraa hau, te faaroo ore i te Atua, e te haapaoraa i te diabolo. Ua riro te hara ei faatîtîraa a te diabolo o te aratai i te pohe.

“ōtahi, Ma te hoê, Te parau atu nei au e, Te mana'o nei te mau taata atoa e, o te hara ïa o te hara” (John 8:34)

Ua parau Iesu, mai te mea e, te here nei oe Ia'na, mai ta te mau taata e rave rahi e faaite ra na roto i to ratou vaha, E haapa'o outou i te mau faaueraa a Iesu e e haere outou i roto i te faaueraa a Iesu Mesia (John 14:15).

Mai te mea e, te here nei outou ia Iesu Mesia, E haapa'o outou i te mau faaueraa a Iesu Mesia. No reira, E faahanahanahia e e faateiteihia o Iesu Mesia e te Metua na roto i to outou oraraa.

Te faatura nei ratou ia'u na roto i to ratou utu, tera râ, ua atea roa to ratou mafatu ia'u

I roto i te fafauraa tahito, Ua parau te Atua na roto i te vaha o te peropheta Isaia ma te parau, ua faaite To'na nunaa i To'na Fatu i ni'a i to ratou oraraa. Ua faahanahana ratou i te Atua na roto i to ratou utu, tera râ, ua atea roa to ratou mafatu Ia'na.

Te faatura nei teie nunaa ia'u e to ratou utu, tera râ, ua atea roa to ratou mafatu ia'u. Te haamori nei râ ratou ia'u ma te faufaa ore, Te haapiiraa i te mau faaueraa a te taata ei mau haapiiraa tumu(Isaiah 29:13, Mareko 7:6-7)

Eaha no ni'a i to outou mafatu? Ua î anei to outou aau i te Parau a te Atua e te here no te Atua e no Iesu? Te haere ra anei outou i roto i te mau faaueraa a Iesu? Te vai ra anei taua here matamua ra no Iesu ra i roto i to outou oraraa?

Mai te mea e, ua horo'a mau to outou aau ia Iesu, i muri iho e rave outou, eaha ta'na i faaue ia outou ia rave. E haapa'o outou Ia'na e e haere outou i roto i te mau faaueraa a Iesu.

E hi'opoa tatou i te mau faaueraa a te Atua e te mau faaueraa a Iesu Mesia. (parau: Aita vau i papa'i i te mau faaueraa atoa a te Atua, Te mau faaueraa hoê ahuru ana'e, e te tahi atu. Teie râ, ia ite ana'e outou e te vai noa ra â te hoê ahuru faaueraa a te Atua, e ia tu'ati i te mau faaueraa a Iesu Mesia, ua ite atoa outou e, e mea tano noâ te tahi atu mau faaueraa atoa)

Eaha te mau faaueraa hoê ahuru a te Atua?

Te hoê ahuru Ture, o te mau faaueraa ïa a te Atua ta te Atua i horo'a ia Mosesa no To'na nunaa. Ua parau te Atua ia Mosesa: “O vau ïa te Fatu, o tei arata'i mai ia oe i rapae i te fenua Aiphiti, i rapae i te fare.

  • Aita to oe e atua na mua ' ' e ia ' u ia ' u.
  • Eita outou e horo'a i te hoê hoho'a atoa, e aore râ, te tahi atu mau mea i ni'a i te ra'i i ni'a, i raro iho i te fenua i raro a'e i te, e aore râ, te vai ra anei i roto i te pape i raro a'e i te fenua: Eita oe e horo'a ia outou iho ia ratou, Eiaha e tavini ia ratou: no te mea, te Fatu ta oe i ite, e te Atua haavare, te hi'opo'araa i te ino o te mau metua tane i ni'a i te mau tamarii i te toru e te maha o te u'i o ratou; E te here nei oia i te mau tausani o ratou o te here nei ia ' u, A tape'a i ta'u mau faaueraa.
  • Eiaha oe e faahiti ma te faufaa ore i te i'oa o te Fatu, to oe Atua; no te mea, eita te Fatu e faahapa i te taata e faahiti ma te faufaa ore i To'na i'oa.
  • A haamana'o i te mahana sabati, no te tape'a i te reira ia mo'a. E ono mahana ta oe e rave ai i te ohipa, e rave i ta oe ohipa atoa: Teie râ, te hituraa o te mahana, o te sabati ïa no Iehova, to oe Atua: Eiaha oe e rave i te hoê noa'e ohipa i reira, oe, e aore râ, ta oe tamaiti, e aore râ, ta oe tamahine, to oe tavini, aita atoa ta oe tavini, e aore râ, ta outou mau puaatoro, e aore râ, to oe taata ê i roto i to oe mau uputa: Ua hamani hoi te Fatu i te ra'i e te fenua i roto e ono mahana, te miti, e te mau mea atoa i roto ia ratou, e ua faafaaea i te hituraa o te mahana: no reira, ua haamaitai te Fatu i te mahana sabati, e ua haamo'a i te reira.
  • A faatura i to oe metua tane e to oe metua vahine: ia roaa to oe mau mahana i ni'a i te fenua ta te Fatu, to oe Atua, e horo'a mai ia oe.
  • Eiaha oe e taparahi.
  • Aita oe e haamanii i te hoê vahine faaturi.
  • Eiaha oe e eiâ.
  • Eiaha oe e faaite haavare i to taata tapiri.
  • Eiaha oe e hinaaro i te fare o to taata tapiri, Eiaha oe e hinaaro i te vahine a to taata tapiri, aita atoa ta ' na tavini, aita atoa ratou e tavini ia ratou, aita atoa ta ' na puaatoro, e aore râ, ta'na asini, e aore râ, te hoê mea a to taata tapiri” 

Eaha te mau faaueraa a te Atua e te mau faaueraa a Iesu Mesia?

I teie nei, E hi'o tatou i te mau faaueraa a te Atua e te mau faaueraa a Iesu Mesia. E hi'o tatou, eaha ta Iesu i parau no ni'a i te mau faaueraa a te Atua e te tu'ati ra anei te mau faaueraa a Iesu Mesia i te mau faaueraa a te Atua aore râ aita, e eaha ' tu â ta Iesu i parau i ta ' na mau pǐpǐ.

Aita e atua ê atu i mua i te Atua

Ua parau te Atua: 
“Eiaha oe e atua ê atu i mua ia ' u. Eiaha oe e hamani i te hoê tii, e aore râ, te tahi atu mau mea i ni'a i te ra'i i ni'a, i raro iho i te fenua i raro a'e i te, e aore râ, te vai ra anei i roto i te pape i raro a'e i te fenua: Eita oe e horo'a ia outou iho ia ratou, Eiaha e tavini ia ratou: no te mea, te Fatu ta oe i ite, e te Atua haavare, Te faautua nei au i te mau tamarii no te hara a te mau metua, e tae roa ' tu i te toru e te maharaa o te u'i o te feia e riri ra ia ' u; E te faaite nei au i te aroha i te mau tausani o te feia e here ra ia ' u, e a haapa'o i ta'u mau faaueraa. Eiaha oe e faahiti ma te faufaa ore i te i'oa o te Fatu, to oe Atua; no te mea, eita te Fatu e faahapa i te taata e faahiti ma te faufaa ore i to'na i'oa.”

Ua parau Iesu:
“Te here nei oe i te Fatu o to oe aau atoa, e te mau mea atoa, e te feruriraa atoa” (Mataio 22:37, Mareko 12:29-30)

“Te haamori nei râ ratou ia'u ma te faufaa ore, Te haapiiraa i te mau faaueraa a te taata ei mau haapiiraa tumu. No te faarueraa i te faaueraa a te Atua, Te tape'a nei outou i te peu tumu a te taata, mai te horoiraa i te mau farii e te mau au'a:e e rave rahi atu â mau mea mai te reira te huru ta outou e rave ra. Na ka mea atura oia ki a ratou ., Te patoi nei outou i te faaueraa a te Atua, ia tape'a outou i ta outou iho peu tumu” (Mareko 7:7-9)

Te mahana sabati

Ua parau te Atua:
“A haamana'o i te mahana sabati, no te tape'a i te reira ia mo'a. E ono mahana ta oe e rave ai i te ohipa, e rave i ta oe ohipa atoa: Teie râ, te hituraa o te mahana, o te sabati ïa no Iehova, to oe Atua: Eiaha oe e rave i te hoê noa'e ohipa i reira, oe, e aore râ, ta oe tamaiti, e aore râ, ta oe tamahine, to oe tavini, aita atoa ta oe tavini, e aore râ, ta outou mau puaatoro, e aore râ, to oe taata ê i roto i to oe mau uputa: Ua hamani hoi te Fatu i te ra'i e te fenua i roto e ono mahana, te miti, e te mau mea atoa i roto ia ratou, e ua faafaaea i te hituraa o te mahana: no reira, ua haamaitai te Fatu i te mahana sabati, e ua haamo'a i te reira”.

Ua parau Iesu:
“O te Tamaiti a te taata hoi te Fatu no te mahana sabati atoa” (Mataio 12:8, Luka 6:5)

“Ua hamanihia mai te sabati no te taata, e eiaha râ te taata no te sabati: No reira, e Fatu atoa te Tamaiti a te taata no te sabati” (Mareko 2:27-28)

Eiaha e taparahi

Ua parau te Atua:
“Eiaha oe e taparahi”

Ua parau Iesu:
“Te parau atu nei au râ ia outou ., Te taata atoa o te riri i to'na taea'e ma te mana'o ore, e faaruru ïa oia i te haavaraa: e te taata atoa e parau i to'na taea'e, Rack, e faaruru te apooraa i te ati: area o vai râ e parau, E te maamaa, E faaruru ratou i te auahi. No reira, mai te mea e, e afa'i oe i ta oe ô i ni'a i te fata, e i reira, e haamana'o oe e, e mea pato'i to oe taea'e ia oe; A vaiiho i reira i ta oe ô i mua i te fata, e haere atu; A tatarahapa na mua i to oe taea'e, e i muri iho a haere mai e horo'a i ta oe ô” (Mataio 5:22-25)

“A farii oioi i to oe enemi, a haere ai oe e o'na i ni'a i te e'a; ia ore te enemi ia tuu ia oe i mua i te haava, e e tuu te haava ia oe i te ofitie, e e tuuhia oe i roto i te fare auri. Te parau mau nei au ia oe, Eita roa ' tu oe e haere ê atu i reira, e tae roa'tu i te taime ua aufau oe i te moni hopea” (Mataio 5:25-26, Luka 12:58-59)

Te faaturi

Ua parau te Atua:
“Aita oe e haamanii i te hoê vahine faaturi”

Ua parau Iesu:
“Ua faaroo outou e, ua parauhia te reira e te feia tahito, Aita oe e haamanii i te hoê vahine faaturi: E parau atu vau i to ' na, I roto i to ' na mafatu, ua hi'o noa te feia e hi'o noa ra i te hoê vahine no te hi'opoa i te oaoa o to ' na metua vahine i roto i to ' na aau. E mai te peu e e faaino to mata atau ia oe, a tatara i te reira, e a haapohe atu i te reira ia oe: no te mea e mea maitai a'e no oe ia mo'e te hoê o to oe mau melo, eiaha râ ia tairihia to oe tino taatoa i roto i te auahi. E mai te peu e e faaino to rima atau ia oe, tâpû i te reira, e a haapohe atu i te reira ia oe: no te mea e mea maitai a'e no oe ia mo'e te hoê o to oe mau melo, eiaha râ ia tairihia to oe tino taatoa i roto i te auahi” (Mataio 5:27-30, Mareko 9:43-48).

Ua hamani te Atua i te tane e te vahine

“Ua parauhia, O te taata atoa e faaru'e i ta'na vahine, a vaiiho ia ' na ia horoa ' tu ia ' na i te hoê parau faataaraa: E parau atu vau i to ' na, O te taata atoa e faarue i ta ' na vahine, te faaherehereraa i te moni no te tumu o te faaturi, e turai ia ' na ia faaturi: e te taata atoa o te faaipoipo i te vahine i faataehia, e faaturi ïa oia” (Mataio 5:31-32)

“No reira, aita ratou e piti faahou, hoê râ i'oa. Na reira, eaha ta te Atua i amui atu, Eiaha te taata e faataa ê. Ua farii o Mosesa ia outou ia faaru'e i ta outou mau vahine no te etaeta o to outou aau: e ere râ mai te haamataraa mai â. E ua parau atu vau, O te taata atoa e faaru'e i ta'na vahine, maoti râ te faaturi, e e faaipoipo i te tahi atu taata, e faaturi: e o te taata e faaipoipo i te vahine tei faaruehia, e faaturi ïa oia” (Mataio 19:6, 8-9)

“Ua papa'i oia i teie faaueraa ia outou no te etaeta o to outou aau. Teie râ, mai te haamataraa mai â o te hamaniraa, ua hamani te Atua ia raua ei tane e ei vahine. No teie tumu, e faaru'e te taata i to'na metua tane e to'na metua vahine, e ia tapiri i ta'na vahine; E e riro raua e piti ei tino hoê: no reira, aita ratou e piti faahou, hoê râ i'oa. Eaha ïa te Atua “ua amui atu, Eiaha te taata e faataa ê. Na i roto i te fare, ua ui faahou ta'na mau pĭpĭ ia'na no ni'a i te hoê â parau. Na ka mea atura oia ki a ratou ., O te taata atoa e faaru'e i ta'na vahine, e faaipoipo i te tahi atu, e faaturi oia ia ' na. E ia faarue te hoê vahine i ta ' na tane, e ia faaipoipo i te tahi atu taata, ua faaturi oia” (Mareko 10: 5-12)

“O te taata atoa e faarue i ta ' na vahine, e faaipoipo i te tahi atu, e faaturi: e te taata atoa o te faaipoipo i te vahine o tei faataa - ê - hia i ta ' na tane, e faaturi ïa oia” (Luka 16:18)

Te mau horeo

Ua parau te Atua:
“Eiaha oe e fafau ia oe iho, e rave oe i ta oe horeo i mua i te Fatu”

Ua parau Iesu:
Ananahi, ua faaroo outou e, ua parauhia te reira e te feia no tahito ra, Eiaha oe e hoati ia oe iho, e rave râ oe i ta oe mau horeo i mua i te Fatu: E parau atu vau i to ' na, Eiaha roa'tu e horeo; aita atoa na roto i te ra'i; no te mea ho'i e, o te terono ïa o te Atua: E ere atoa na roto i te fenua; no te mea ho'i e, o to'na ïa parahiraa avae: aita atoa na Ierusalema; no te mea ho'i e, o te oire ïa no te Arii rahi. Eiaha atoa oe e horeo i to upoo, no te mea eita ta outou e nehenehe e faariro i te hoê huruhuru ei uouo aore ra ei ereere. Teie râ, a vaiiho i ta outou paraparauraa ia, Yeah, Oia; Iy, aita: no te mea ho'i e, te mea atoa i hau atu i teie nei, no ǒ mai ïa i te ino (Mataio 5:33-37)

Te nounou

Ua parau te Atua:
“Eiaha oe e hinaaro i te fare o to taata tapiri, Eiaha oe e hinaaro i te vahine a to taata tapiri, aita atoa ta ' na tavini, aita atoa ratou e tavini ia ratou, aita atoa ta ' na puaatoro, e aore râ, ta'na asini, e aore râ, te hoê mea a to taata tapiri”

Ua parau Iesu: 
“A ara, e a ara i te nounou: no te mea, e ere te ora o te hoê taata i te mea no te rahiraa o ta ' na mau tao'a (Luka 12:15)

Te hoê mata no te hoê mata

Ua parau te Atua:
“Mata mo mata, niho no te hoê niho”

Ua parau Iesu:
“Ua faaroo outou e, ua parauhia ., Te hoê mata no te hoê mata, e te hoê niho no te hoê niho: E parau atu vau i to ' na, Eiaha outou e pato'i i te ino: o te taata râ e papa'i ia oe i ni'a i to mata'i atau, fariu atu i te tahi atu. E mai te mea e, e pato'i te hoê taata ia oe i mua i te ture, e tatara i to oe ahu, A vaiiho atoa ia ' na i to oe ahu. E te faahepo nei te taata ia oe ia haere hoê maile, A haere e oia e piti. Horo'a i te taata e ani mai ia oe, Eiaha râ oe e faarue ia ' na atoa e hinaaro e rave i te moni ia oe ra” (Mataio 5:38-42)”

A here i to taata tapiri

Ua parau te Atua:
“E here oe i to taata tapiri, e ia riri i to enemi”

Ua parau Iesu:
“Ua faaroo outou e, ua parauhia ., E here oe i to taata tapiri, e ia riri i to enemi. E parau atu vau i to ' na, A here i to outou mau enemi, A haamaitai i te feia e faaino ia outou, A rave i te maitai i te feia e riri ra ia outou, e a pure no te feia e faaohipa ino ia outou, e te hamani ino ia outou; Ia riro outou ei mau tamarii na to outou Metua i te ao ra: no te mea te faatitiaifaro nei oia i to ' na mahana i nia i te feia ino e te feia maitai, e te ûa i ni'a i te feia parau-ti'a e te feia parau-ti'a ore. Mai te mea e, e here outou i te feia e here ia outou, Eaha ta outou e faaho'iraa? Eiaha atoa te feia hoo tao'a e rave i te hoê â? E mai te peu e e aroha outou i to outou mau taeae ana'e, Eaha ta outou e rave rahi a'e i vetahi ê? aita atoa te feia hoo tao'a e rave ra i te reira? Na reira, ia riro outou ei taata tia roa, mai to outou Metua i te ra'i ra ho'i e mea ti'a roa” (Mataio 5:43-48, Mareko 12:31)

“Te parau atu nei au râ ia outou o te faaroo ra ., A here i to outou mau enemi, A rave i te maitai i te feia e riri ra ia outou, A haamaitai i te feia e faaino ia outou, e a pure no te feia e faaohipa ino ia outou. A horo'a atoa i te tahi atu mata'i o te taata e papa'i ia oe i te hoê mata'i rorofai; e o te taata e tatara i to ahu, eiaha e tapea ia ' na ia rave atoa i to ahu. Horo'a i te mau taata atoa e ani mai ia oe; e o te taata e rave i ta oe mau tao'a, eiaha e ani faahou ia ' na. E mai ta outou e hinaaro ia rave te taata ia outou, A rave atoa outou i te hoê â huru ia ratou.

Mai te mea e, e here outou i te feia e here ia outou, Eaha ta outou mauruuru? no te mea hoi e here atoa te feia hara i te feia e here ra ia ratou. E mai te mea e, e rave outou i te maitai i te feia e rave maitai ra ia outou, Eaha ta outou mauruuru? no te mea ho'i e, te rave atoa nei te feia hara i te hoê â ohipa. E mai te mea e, e horo'a outou i te moni i te feia ta outou e ti'aturi nei e, e farii outou, Eaha ta outou mauruuru? no te mea, te horoa atoa nei te feia hara i te moni i te feia hara, no te farii faahou i te reira. A here râ outou i to outou mau enemi, e te rave i te ohipa maitai, e te horo'a, aita e ti'aturiraa i te tahi mea; e e rahi to outou utu'a, e e riro outou ei mau tamarii na Teitei Roa ' ' e: no te mea ho'i e, e hamani maitai oia i te feia mauruuru ore e i te feia ino” (Luka 6:27-35)

Eaha ta Iesu i parau no ni'a i te…

I teie nei, E hi'opoa tatou i ta Iesu i parau e eaha te mau faaueraa a Iesu Mesia no nia i te mau tumu parau i muri nei.

Te aroha

“Na reira, a faaite i te aroha, mai to outou Metua atoa te aroha” (Luka 6:36)

Te horo'araa i te mau ô (mau ô)

“A ara ia outou eiaha e rave i ta outou mau ohipa aroha i mua i te taata, ia itehia ratou: Ia ore, aita outou e utu'a no ǒ mai i to outou Metua i te ra'i ra. No reira, ia rave ana'e oe i ta oe mau ô, Eiaha e faaoto i te tetere i mua ia oe, mai ta te feia haavare e rave ra i roto i te mau fare haapiiraa e i nia i te mau aroâ, ia fana'o ratou i te hanahana a te taata. Te parau faahou nei au e, Ua farii ratou i ta ratou utu'a. Tera râ, ia rave ana'e oe i te mau ohipa aroha, Eiaha to rima aui ia ite i ta to rima atau e rave ra: Ia vai huna noa ta outou mau ô: e na to Metua, o te ite ra i te mea huna ra, e horo'a mai ia oe” (Mataio 6:1-4)

Te pure

“E ia pure outou ., Eiaha oe e riro mai te feia haavare ra te huru: no te mea ho'i e, e mea au na ratou ia pure i roto i te mau fare haapiiraa e i te mau poro o te mau aroâ, ia itehia ratou e te taata. Te parau faahou nei au e, Ua farii ratou i ta ratou utu'a. Te feia e farii nei, a faaite mai., ia pure ana'e oe, A tomo i roto i to oe piha ahu, e ia opani ana'e oe i to uputa, a pure i to oe Metua i te vahi huna ra; e na to Metua e hi'o nei i te mea huna ra e horo'a ia oe.

Ia pure râ outou, Eiaha e faaohipa i te mau faahitiraa parau faufaa ore, mai te feia etene e rave ra: no te mea, te mana'o nei ratou e, e faaroohia ratou no ta ratou parau rahi. Eiaha râ outou e riro mai ratou ra te huru: Ua ite hoi to outou Metua i te mau mea ta outou e hinaaro, hou outou e ui atu ai ia'na. Na reira, a pure mai teie te huru: To tatou Metua i te ao ra, Ia haamo'ahia to oe i'oa. Ia tae mai to basileia. Ia ravehia to oe hinaaro i ni'a i te fenua nei, mai te ra'i ra. Horo'a mai ia matou i teie mahana ta matou maa i te mau mahana atoa. E faaore mai i ta matou mau tarahu, a faaore ai tatou i te hara a tatou. Eiaha e arata'i ia matou i roto i te faahemaraa, Faaora râ ia matou i te ino: No oe hoi te basileia, e te mana, e te hanahana, nā. Amene" (Mataio 6:5-13, Luka 11:2-4)

Te mau pure pahonohia

"Ui, e e horo'ahia ia'u; Tāpiri, e e ite?; parau, e mea ti'a ia'na ia matara: No te mea ho'i e, te feia atoa e ani, e farii ïa ratou; e te imi ra oia i te mau mea i itehia; E matara te reira no ' na i taua vahi ra. E aore râ, eaha te taata i roto ia outou, ia ani ana'e ta'na tamaiti i te pane, E horoa oia i te hoê ofai? Aore râ, mai te peu e e ui oia i te hoê ika, E horo'a anei oia i te hoê ophi? mai te mea, oia; Ei'a, e nahea ia horo'a i te mau ô maitai i ta outou mau tamarii, auê ïa to outou Metua i te ra'i ra i te horo'araa i te mau mea maitai i te feia e ani ia'na” (Mataio 7:7-11, Luka11:9-3)

“E te mau mea atoa, te mau mea atoa ta outou e ani i roto i te pure, te ti'aturiraa, e farii outou” (Mataio 21:22)

“No reira vau e parau atu ai ia outou ., Eaha te mau mea atoa ta outou e hinaaro, Ia pure ana'e outou, A ti'aturi e, te farii nei outou ia ratou, e e farii outou ia ratou. E ia pure ana'e outou, Fa'aito'o, mai te mea e, e mea ta outou no te pato'i i te hoê taata: ia faaore atoa to outou Metua i te ra'i i ta outou mau hara. Tera râ, mai te mea e, aita outou e faaore i te hara, eita atoa to outou Metua i te ra'i e faaore i ta outou mau hara” (Mareko 11:24-26)

“Mai te mea e, e faaea outou i roto ia'u ., e te vai noa ra ta'u mau parau i roto ia outou, E ui outou eaha ta outou e hinaaro, e e ravehia te reira no outou” . (John 15:7)

“Aita outou i ma'iti ia'u, ua ma'iti râ vau ia outou, e ua faatoro'a ia outou, ia haere outou e ia faatupu i te hotu, e ia vai noa to outou hotu: Te mau mea atoa ta outou e ani i te Metua i to'u i'oa, E nehenehe oia e horo'a i te reira ia outou” (John 15:16, 16:23-24)

“Te parau faahou nei au ia outou ., Ia farii e piti o outou i ni'a i te fenua nei no ni'a i te mau mea atoa ta raua e ui, E rave te reira no ratou e to'u Metua i te ao ra. Te vahi ho'i e piti aore ra e toru e putuputu ai i to'u i'oa, Tei reira vau i ropu ia ratou” (Mataio 18:19-20)

Te herehere e te tatararaa; faati'a e opani

“Te parau mau nei au ia outou ., Te mau mea atoa ta outou e here i ni'a i te fenua nei, e herehia ïa i ni'a i te ra'i: e te mau mea atoa ta outou e tatara i ni'a i te fenua nei, e tatarahia ïa i ni'a i te ra'i” (Mataio 18:18)

Te faaoreraa i te hara

“Mai te mea ho'i e, e faaore outou i te mau hara a te taata ., E faaore atoa outou i te hara o to outou Metua i te ra'i: Teie râ, mai te peu e e ere te faaoreraa i te hara i te mau tane, eita atoa to outou Metua e faaore i ta outou mau hara” (Mataio 6:14-15)

I muri iho, ua haere mai o Petera ia'na, Ua parau, Ariki, Ehia rahiraa taime to ' u taeae e hara ai ia ' u, e ua faaore au i ta'na hara? e tae roa ' tu i te hitu taime? Ua parau Iesu ia'na, Aita vau e parau atu ia oe, E tae roa ' tu i te hitu taime: tera râ,, E tae roa ' tu i te hitu ahuru taime e hitu” (Mataio 18:21-22)

“No reira vau e parau atu ai ia outou ., Eaha te mau mea atoa ta outou e hinaaro, Ia pure ana'e outou, A ti'aturi e, te farii nei outou ia ratou, e e farii outou ia ratou. E ia pure ana'e outou, Fa'aito'o, mai te mea e, e mea ta outou no te pato'i i te hoê taata: ia faaore atoa to outou Metua i te ra'i i ta outou mau hara. Tera râ, mai te mea e, aita outou e faaore i te hara, eita atoa to outou Metua i te ra'i e faaore i ta outou mau hara” (Mareko 11:24-26)

"Fa'aito'o, e e faaorehia ïa outou” (Luka 6:37)

“A ara ia outou iho .: Ia hara to taeae ia oe, tā'a faahou ia'na; mai te mea, mātou. E mai te peu e e hara oia ia oe e hitu taime i te mahana hoê, e ho'i mai ia oe e hitu taime i te mahana hoê, ma'ohi'ohi, Te tatarahapa nei au; e faaore oe i ta'na hara” (Luka 17:3-4)

Te haapaeraa maa

“Ia ore atoa outou ia haapae i te maa, mai te feia haavare, o te hoê mata peapea: no te mea e faaino ratou i to ratou mata, ia ite te taata e, te haapae nei ratou i te maa. Te parau faahou nei au e, Ua farii ratou i ta ratou utu'a. Te feia e farii nei, a faaite mai., Ia haapae ana'e oe i te maa, faatahinu i to upoo, e horoi i to mata; Ia ore oe ia ite i te taata e, te haapae ra oe i te maa, i to oe Metua râ i huna ra:e to outou Metua, o te ite ra i te mea huna, E faaho'i mai oia ia oe” (Mataio 6:16-18) (A tai'o atoa: Eaha te haapaeraa maa?)

Te haaputuputuraa i te mau tao'a i ni'a i te fenua

“Eiaha e haapue i te mau tao'a no outou iho i nia i te fenua nei, i reira te manu e te ino e faaino ai, e te vahi i reira te feia eiâ e haru ai e e eiâ ai: A haaputu râ i te mau tao'a no outou iho i te ra'i, i reira aita te manu e te veve e faaino, e te vahi i reira te feia eiâ e ore ai e ofati e aore râ, e eiâ: No te mea e vai ra to outou tao'a, E vai atoa to outou aau i reira” (Mataio 6:19-21)

“Eiaha e mǎta'u, te nǎnǎ iti; no te mea ua oaoa to outou Metua i te horo'a ia outou i te basileia. A hoo atu i te mea ta outou e farii, e horo'a i te mau ô; A faaineine ia outou iho i te mau pute o te ore e tahito, te hoê tao'a i te ra'i o te ore e topa, aita e eiâ e haere mai, eita atoa te manu iti e faaino. No te mea e vai ra to outou tao'a, E vai atoa to outou aau i reira” (Luka 12:32-34)

Te mata; te maramarama o te tino

“Te mata o te maramarama ïa o te tino: mai te mea e, e mea tano to mata, E î to oe tino atoa i te maramarama. Teie râ, mai te peu e e ino to oe mata, E î to oe tino taatoa i te pouri. Mai te mea râ e, e pouri te maramarama i roto ia oe, eaha te rahi o taua pouri ra!” ” (Mataio 6:22-23, Luka 11:33-36)

Te here i te Atua, e te here no te ao nei (te diabolo)

“Aita e taata e nehenehe e tavini e piti raatira: no te mea e riri oia i te reira, e te here i te tahi e te tahi; e aore râ, e tapea oia i te hoê, e te hepohepo ra te tahi e te tahi. Eita ta outou e nehenehe e tavini i te Atua e te mammmon” (Mataio 6:24)

E ua parau atu vau, “A faahoa ia outou iho i te moni o te parau-ti'a ore .; terā, ia topa ana'e outou, E farii ratou ia outou i roto i te mau vahi faaearaa mure ore. O te taata e haapa'o maitai i te mea iti roa'e, e haapa'o atoa ïa oia i te mea rahi: e o tei parau-ti'a ore i te mea iti roa'e, e parau-ti'a ore atoa oia i te mea rahi. No reira, mai te mea e, aita outou i haapa'o maitai i roto i te moni parau-ti'a ore, o te horo'a ia outou i te mau tao'a mau? E mai te mea e, aita outou i haapa'o maitai i roto i te mea a vetahi ê, Na vai e horo'a ia outou i ta outou iho mea? Aita e tavini e nehenehe e tavini e piti fatu: no te mea e riri oia i te reira, e te here i te tahi e te tahi; e aore râ, e tapea oia i te hoê, e te hepohepo ra te tahi e te tahi. Eita ta outou e nehenehe e tavini i te Atua e te mammmon” (Luka 16:9-14)

“Mai te mea e Ao riri ia outou, ua ite outou e, ua riri oia ia'u hou oia a riri ai ia outou. Ahiri oe i rave i te ao nei, E here te ao nei i to'na iho: te tahi râ, tera râ, ua ma'iti au ia outou i rapae i te ao nei, ia'na. A haamana'o i te parau ta'u i parau atu ia outou, E ere te tavini i te mea rahi a'e i to te arii. Mai te mea e, ua hamani ino ratou ia'u, E faaino atoa ratou ia outou; mai te mea e, ua haapa'o ratou i ta'u parau, E tamau noa â ratou i te tapea i te reira (John 15:18-20)

Mō'ere

“No reira vau e parau atu ai ia outou ., Aita e mana'o no to outou oraraa, E amu outou, e aore râ, eaha ta outou e inu; aita atoa e, Eaha ta outou e tuu i ni'a i te. E ere te oraraa i te mea maitai a'e i te i'oa, e te tino hau atu i te faateitei? A hi'o na i te mau manu o te reva: no te mea aita ratou e faaapu, aita atoa ratou e ooti ra, eiaha atoa e haaputuputu i roto i te mau fare vairaa maa; tera râ, te faaamu nei to outou Metua i te ra'i ia ratou. Aita anei outou i maitai a'e ia ratou? O vai o outou o te nehenehe e faarahi i to ' na teitei hoê teneti na roto i te feruriraa? E no te aha outou e haape'ape'a ai no te ahu?? A hi'o na i te mau roi o te faaapu, nahea to ratou tupuraa; aita ratou e rave ra i te ohipa, aita atoa ratou e huti ra: Te parau atu nei au râ ia outou, Aita atoa o Solomona i roto i to ' na hanahana atoa i ahu mai te hoê o teie mau ahu.

I te mau vahi e te mau rave'a, mai te mea e, e faaore te Atua i te tarutaru o te faaapu, teie, e te vai ra te ananahi i roto i te umu, Eiaha râ oia e faaohipa hau atu â ia outou, E faaroo oe i te faaroo? Eiaha râ e feruri, ma'ohi'ohi, Eaha ta tatou e amu? e aore râ,, Eaha ta tatou e inu? e aore râ,, Eaha tatou e ahuhia?? (Te imi nei ho'i te mau Etene i teie mau mea atoa:) Ua ite hoi to outou Metua i te ra'i e, e mea titauhia teie mau mea atoa ia outou. A imi râ na mua outou i te basileia o te Atua, e to'na parau-ti'a; e e faaô mai teie mau mea atoa i to outou. Eiaha râ e haape'ape'a no te ananahi: no te mea, e haape'ape'a no'na iho ananahi. Ua navai te ino o taua mahana ra” (Mataio 6:25-34, Luka 12:22-32)

“E ia arata'i ratou ia outou i te mau fare haapiiraa ., e i te mau tia haava, e te mau mana, Eiaha outou e haape'ape'a e nahea e aore râ, eaha ta outou e pahono, eaha ta outou e parau: E haapii hoi te Varua Mo'a ia outou i taua hora ra i te mea e ti'a ia outou ia parau “(Luka 12:11-12)

Te haavaraa

“Eiaha e haava, ia ore outou ia haavahia. Eaha ho'i te haavaraa ta outou e haava ra, E haavahia outou: e eaha te faito ta outou e faito, E faito-faahou-hia te reira ia outou. E no te aha oe e hi'o ai i te parari i roto i te mata o to taeae, aita râ oe e mana'o i te pou i roto i to oe iho mata? Nahea oe e parau ai i to taea'e, E vaiiho mai ia'u ia tatara i te mote i roto i to mata; e, fa'a'ōfa'i, Te vai ra te hoê pou i roto i to oe iho mata? E te taata haavare, A tatara na mua i te pou i roto i to oe iho mata; e i muri iho e ite maitai oe no te iriti i te parari i roto i te mata o to taea'e” (Mataio 7:1-6, Luka 6:41-42)

“Eiaha e horo'a i te mea mo'a i te mau uri, Eiaha atoa outou e tuu i ta outou mau mata'i iti i mua i te mau puaa, ia ore ratou ia tâpû i raro a'e i to ratou avae, e a fariu faahou e a haamou ia oe“ (Mataio 7:6)

“Eiaha e haava ia au i te huru o te taata, a haava râ i te haavaraa parau-ti'a” (John 7:24)

“Eiaha e haava, e eita outou e haavahia: Eiaha e faahapa, e eita outou e faahapahia: Fa'aito'o, e e faaorehia to outou hara: Ōpere, e e horo'ahia te reira ia outou; faito maitai, i raro, e aueue amui, e te hororaa, E horo'a anei te taata i roto i to outou uma. E faito-faahou-hia hoi outou na te faito ta outou e faito ra” . (Luka 6:37)

A here i to taata tapiri mai ia oe iho

“No reira, mai te mea atoa ta outou e hinaaro ia rave te taata ia outou ., e rave atoa outou i te reira ia ratou: no te mea ho'i e, teie te ture e te mau peropheta” (Mataio 7:12)

“E here oe i to taata tapiri mai ia oe iho” (Mataio 22:40)

“Te horo'a nei au ia outou i te hoê faaueraa apî ., Ia here outou te tahi e te tahi; mai ta'u i here ia outou, ia here atoa outou te tahi e te tahi. Na roto i te reira, e ite te taata atoa e, o ta'u mau pĭpĭ outou, mai te mea e, e here to outou te tahi i te tahi” (John 13:34-35, John 15:12)

Te hamani-ino-raa

“Aita te pǐpǐ i hau a'e i to'na Fatu ., aore ra te tavini i nia i to ' na rima. Ua navai noa te reira no te pĭpĭ e, e riro mai oia ei raatira no'na, e te tavini ei arii no'na. Mai te mea e ua pii ratou i te fatu o te fare o Beelzebub, eaha ' tu â ïa ta ratou e pii ia ratou no to ' na utuafare? Eiaha râ e mǎta'u ia ratou: no te mea aita e mea e tapo'ihia ra, eita te reira e faaitehia; e ua huna, eita te reira e itehia.

Te mea ta'u e parau atu ia outou i roto i te pouri, o te paraparau nei ma te maramarama: e te mau mea ta outou e faaroo ra i roto i te tari'a, o te poro nei i nia i te mau fare. Eiaha râ e mǎta'u i te feia e haapohe i te tino, aita râ ratou e nehenehe e haapohe i te varua: a mǎta'u râ ia'na o te nehenehe e haamou i te varua e te tino i roto i te hade. Eita anei e piti manu iti e hoohia no te hoê moni? e eita te hoê o ratou e topa i ni'a i te repo, aita to outou Metua. Teie râ, ua taiohia te mau huruhuru atoa o to outou upoo. Eiaha râ outou e mǎta'u, e mea faufaa a'e outou i te mau manu iti e rave rahi” (Mataio 10:24-31)

Fa'i e aore râ, faaru'e ia Iesu i mua i te taata

“No reira, o te taata atoa o te faaite ia'u i mua i te taata ., E faaite atoa vau ia'na i mua i to'u Metua i te ra'i ra. Tera râ, o te taata atoa o te faaru'e ia'u i mua i te taata, E faaore atoa vau ia'na i mua i to'u Metua i te ra'i ra” (Mataio 10:32-33, Luka 12:8-9)

Te mâ e te viivii

E ere te mea e tomo atu i roto i te vaha i te faaino i te taata; te mea râ e haere mai i rapae i te vaha, e haaviivii te reira i te hoê taata. Te mau mea atoa e tomo atu i roto i te vaha, e tomo ïa i roto i te opu, e e tuuhia i roto i te hu'ahu'a? Teie râ, te mau mea atoa e haere mai i rapae i te vaha, no roto mai ïa i te mafatu; e te faaino nei ratou i te taata. No te mea ho'i e, no roto mai te mafatu i te mau mana'o ino, tā'u, Faʻahiti, ha'api'ira'a, i roto i te mau, fa'a'ōfa'i, Pō'i: Teie te mau mea e haaviivii i te taata: tera râ, eita te amuraa maa ma te rima horoi ore e viivii i te taata (Mataio 15:12, Mataio 17-20, Mareko 7:15-23)

“E faatupu te taata maitai i te mea maitai no roto mai i te tao'a maitai o to'na aau; e te faatupu nei te taata ino i te mea ino no roto mai i te tao'a ino o to'na aau: no te mea hoi e parau to ' na vaha no nia i te î o te mafatu” (Luka 6:45)

Te peeraa ia Iesu, e te poheraa ia ‘oe iho’

“Eiaha e mana'o e, ua haere mai au no te horo'a i te hau i ni'a i te fenua nei: Aita vau i haere mai no te horo'a i te hau, te hoê 'o'e râ. No te mea ho'i e, ua haere mai au no te faaatea ê i te hoê taata i to'na metua tane, e te tamahine i to'na metua vahine, e te tamahine i ni'a i to'na metua vahine i roto i te ture. E te mau enemi o te hoê taata, o to ' na iho ïa utuafare. O tei here i to'na metua tane e aore râ, to'na metua vahine hau a'e ia'u, aita ïa e tano ia'u: e o tei here i ta'na tamaiti e aore râ, ta'na tamahine hau atu ia'u, aita ïa e tano ia'u. E o te ore e amo i to'na satauro, e te pee mai ia'u, aita e tano ia'u. O te taata e ite i to'na ora, e ere ïa oia i te reira: e o te faaru'e i to'na ora no'u nei, e ite ïa oia i te reira” . (Mataio 10:34-39, Luka 12:49-53, Luka 14:26-27)

“Mai te mea e, e pee mai te hoê taata ia'u, parau atu ia ' na, A tatara i ta'na satauro, e te pee nei au. E mo'e te oraraa o to'na ora no te faaora i to'na ora: e o te taata atoa o te faaru'e i to'na ora no'u nei, e ite ïa oia i te reira” (Mataio 16:24-25)

“O te taata atoa e pee mai ia'u ., parau atu ia ' na, A tatara i ta'na satauro, e a pee mai ia'u. E mo'e te oraraa o to'na ora no te faaora i to'na ora; area o te taata râ o te faaru'e i to'na ora no'u e no te evanelia, E faaora te hoê â. Eaha hoi te maitai o te hoê taata, mai te mea e, e noaa ia'na te ao nei, e aita to'na aau? Eaha râ ta te hoê taata e horo'a ei mono no to'na varua? No reira, o te taata atoa o te haamâ ia'u e i ta'u mau parau i roto i teie u'i faaturi e te hara; e na'na atoa ïa i te hiaai, ia haere mai oia e te mau melahi mo'a i roto i te hanahana o to'na Metua” (Mareko 8:34-38)

E aufau te mau mea atoa ia outou i te mau mea atoa

“Mai te mea e, e pee mai te hoê taata ia'u, parau atu ia ' na, e haere i ni'a i ta'na satauro i te mau mahana atoa, e te pee nei au. E mo'e te oraraa o to'na ora no te faaora i to'na ora: te tahi râ, e ere to'na ora i to'na ora no'u, E faaora te hoê â. No te mea eaha te faufaa o te hoê taata, mai te mea e, e farii oia i te ao taatoa, e te mo'e ia'na iho, e aore râ, ia faaru'ehia? No te mea o te taata atoa o te haamâ ia ' u e i ta ' u mau parau, E haamâ te Tamaiti a te taata ia ' na, ia tae mai Oia i roto i To'na iho hanahana, e i roto i To'na Metua, e te mau melahi mo'a” (Luka 9:23-26)

“Aita te pǐpǐ i hau a'e i to'na Fatu .: area te taata tia roa ra, e riro ïa mai to ' na Fatu ra te huru” .(Luka 6:40)

“Oia atoa, o vai ïa taata i roto ia outou na o tei ore i faaru'e i te mau mea atoa na'na ra, eita ta'na e nehenehe e riro ei pĭpĭ na'u”(Luka 14:33)

“Mai te mea e, e tamau noa outou i roto i ta'u parau, e i muri iho, o ta'u ïa mau pĭ mau; E e ite outou i te parau mau, e na te parau mau e faati'amâ ia outou” (John 8:31-32)

“Oia mau, Ma te hoê, Te parau atu nei au e, Mai te peu e e topa te hoê huero witi i roto i te repo e e pohe, e vai noa te reira: ia pohe râ te reira, e faatupu te reira i te mau hua rahi. Na oia e here i to ' na oraraa; e te faaino nei te reira i to'na ora i roto i teie nei ao, ma te tape'a i te reira ia ora mure ore. mai te peu e e tavini te hoê taata, uaa'u ia'na ia'u; e i hea vau, e tae noa'tu i te taime e: mai te mea e, e tavini te hoê taata, E faatura to'u Metua ia'na” (John 12:24-26)

“O tei farii i ta'u mau faaueraa ., e ea, o teie ïa e here nei au ia'u: e te here nei au ia'u no to'u Metua, E here au ia'na, e faaite ia'na iho ia'na. Mai te mea e, te here nei te hoê taata, E tape'a noa oia i to'u mau parau: E here to'na Metua ia'na, E haere mai tatou ia'na, e ia faaea tatou i piha'i iho ia'na. O te ore e here ia'u, aita ïa oia e haapa'o i ta'u mau parau: e te parau ta outou e faaroo ra, e ere ïa o Mine, tera râ, te metua tane tei hapono mai ia'u (John 14:21, 23-24)

“Mai te mea e, e tamau noa outou i roto i ta'u parau, e i muri iho, o ta'u ïa mau pĭ mau; E e ite outou i te parau mau, e na te parau mau e faati'amâ ia outou” (John 15:10)

ōtahi, Ma te hoê, Te parau nei au e, ua, Ma te ora faahou, eita ta'na e nehenehe e ite i te basileia o te Atua (John 3:3)

Te mau tamarii

“Te parau mau nei au ia outou ., Ia ore outou ia fariu, e ia riro mai te mau tamarii rii, Eita outou e tomo i roto i te basileia o te ra'i. Na te taata atoa e faahaehaa ia'na iho mai teie tamarii apî, e mea rahi roa te reira i roto i te basileia o te ra'i. E o te taata e farii i te hoê tamarii mai teie te huru i to'u i'oa, e farii ïa ia'u. Tera râ, o vai te faaino i te hoê o teie mau tamarii rii e ti'aturi nei ia'u nei, e mea maitai a'e no'na ia faatautauhia te hoê ofai miro i ni'a i to'na arapoa, e ua topa oia i roto i te moana hohonu” (Mataio 18:3-6, Mareko 9:36-37,42, Luka 9:48, 18:16-17)

“A hamani ino i te mau tamarii rii, Eiaha e opani ia ratou, no te haere mai ia'u: no te mea ho'i e, no ratou te basileia o te ra'i” (Mataio 19:14, Mareko 10:13-15)

Te hara e te hara

“E mai te mea atoa e hara to taeae ia oe ., A haere e a faaite ia'na i ta'na hape i rotopu ia oe e oia ana'e:mai te mea e, e faaroo mai oia ia oe, Ua farii oe i to taea'e. Tera râ, mai te mea e, aita oia e faaroo ia oe, A afa'i atu i te hoê aore ra e piti atu â, e nehenehe te mau parau atoa e haamauhia i roto i te vaha o na ite e piti aore ra e toru. E mai te peu e e haapao oia i te faaroo ia ratou, a faaite i te reira i te ekalesia: tera râ, mai te peu e aita oia e faaroo i te ekalesia, Ia riro mai oia ei taata etene e ei taata hoo tao'a” no oe.” (Mataio 18:15-17)

“A ara ia outou iho .: Ia hara to taeae ia oe, tā'a faahou ia'na; mai te mea, a faaore i ta'na hara.” (Luka 17:3-4)

“Oia mau, Ma te hoê, Te parau atu nei au e, O te taata atoa e rave i te hara, e tavini ïa oia i te hara” (John 8:34)

“Ua haere mai au ei maramarama i ni'a i te fenua nei, ia ore te taata atoa e tiaturi ia'u ia parahi i roto i te pouri” (John 12:46)

Te aufauraa i te mau haamâu'araa

“No reira, a horoa ' tu ia Kaisara i te mau mea a Kaisara .; e i te Atua te mau mea a te Atua“( Mataio 22:21, Mareko 12:17, Luka 20:25)

Te Varua Mo'a

“Tera râ, te Taata tamahanahana ., o te Varua Mo'a ïa, ta te Metua e tono mai na roto i to'u i'oa, E haapii oia ia outou i te mau mea atoa, e ia faahaamana'o i te mau mea atoa ia outou, te mau mea atoa ta'u i parau atu ia outou” (John 14:26)

“Te parau mau nei au ia outou ., E faaorehia te mau hara atoa a te mau tamarii a te taata, e te mau parau faaino ta ratou e faaohipa: Tera râ, o te taata o te faaino i te Varua Mo'a, eita roa'tu ïa e faaorehia, tera râ, te faaruru nei oia i te faautuaraa mure ore: no te mea ua parau ratou, E varua viivii to'na” (Mareko 3:28-30)

“E te taata atoa o te parau i te hoê parau no te pato'i i te Tamaiti a te taata ., E faaorehia te reira: tera râ, o tei faaino i te Varua Mo'a, eita ïa e faaorehia te reira” (Luka 12:10)

Te faaroo ore ia Iesu Mesia

“E no te aha outou e pii ai ia'u, Ariki, Ariki, eiaha râ e rave i te mau mea ta'u e parau atu?” ” (Luka 6:46)

“O tei pato'i ia'u, e aita ta'u mau parau, Te vai ra te hoê o te haava ia ' na: te parau ta'u i parau, e hi'opo'a te reira ia'na i te mahana hopea. Aita hoi vau i parau no ' u iho; te Metua râ o tei tono mai ia ' u, Ua horo'a mai oia ia'u i te hoê faaueraa, eaha ta'u e parau, e eaha ta'u e parau. E ua ite au e, o Ta'na faaueraa te ora mure ore: no reira, te mau mea atoa ta'u e parau atu, mai ta te Metua i parau mai ia'u, e parau nei au” (John 12:48-50)

Te mauruuru nei i te Atua

“O te feia atoa râ e rave i te hinaaro o to'u Metua i te ra'i ., oia atoa to'u taea'e, e te tuahine, e te metua vahine” (Mataio 12:50)

“O te taata atoa râ o te rave i te hinaaro o te Atua ., O to'u taea'e, To'u, e te metua vahine” (Mareko 3:35)

“O to'u metua vahine e to'u mau taea'e, o teie ïa te faaroo nei i te parau a te Atua, e rave i te reira” (Luka 8:21)

“No te aha oe e pii ai ia'u e, e mea maitai? Aita e mea maitai maori râ Hoê, Eiaha, Atua: ia hinaaro râ oe e tomo i roto i te ora, Eiaha oe e taparahi i te taata, Aita oe e haamanii i te hoê vahine faaturi, Eiaha oe e eiâ, Eiaha oe e faaite haavare, A faatura i to oe metua tane e to oe metua vahine: e, E here oe i to taata tapiri mai oe iho.” (Mataio 19:17, Mataio 18-19, Luka 18-19).

Te mau mea i ma'iri

“Aita e taata, i muri a'e i to'na tuuraa'tu i to'na rima i ni'a i te parau, e te hi'oraa i muri, ua tano ïa no te basileia o te Atua” (Luka 9:62)

Te mau ti'araa e te mau ti'araa

“Eiaha râ outou e piihia Rabi .: Hoê hoi to outou Fatu, e tae noa'tu i te Mesia; e e taeae atoa outou paatoa. Eiaha râ e pii i te hoê taata i nia i te fenua nei ei metua tane: Hoê hoi to outou Metua, i ni'a i te ra'i. Eiaha atoa ia piihia outou ei raatira: Hoê hoi to outou Fatu, e tae noa'tu i te Mesia. Teie râ, o tei rahi roa ' ' e i rotopu ia outou, e riro ïa oia ei tavini no outou. E te feia atoa o te faateitei ia ' na iho, e faahaehaahia ïa; e o te faahaehaa ia'na iho, e faateiteihia ïa” (Mataio 23:8-11)

“O te taata atoa râ e faateitei ia ' na iho, e faahaehaahia ïa; e o tei faahaehaa ia'na iho, e faateiteihia ïa” (Luka 14:11, Luka 18:14)

“O outou te feia e faati'a ra ia outou iho i mua i te taata .; ua ite râ te Atua i to outou aau: no te mea ho'i e, te mea tei faatura-rahi-hia e te taata, e mea faufau ore ïa i te aro o te Atua” (Luka 16:15)

“Eiaha e rave i te ohipa no te i'a e pohe, no te maa râ e vai noa e tae roa ' tu i te ora mure ore, ta te Tamaiti a te taata e horo'a ia outou: no te mea ua tapa'o te Atua te Metua ia'na” (John 6:27, 29)

Te amuiraa

“Ua rave Iesu i te pane ., ua haamaitai i te reira, e 'o'e, e ua horo'a i te reira i te mau pĭpĭ, Ua parau, Rave, ai; O to'u ïa tino. E ua inu oia i te au'a, e te horo'araa i te taime a horo'ahia'i, ua tuu atu ia ratou i roto ia ratou, ma'ohi'ohi, Eiaha e tuu i te mau mea atoa; No teie te reira, o to'u ïa toto o te faaiteraa apî, tei niniihia no te mau taata e rave rahi no te faaoreraa i te mau hara” (Mataio 26:26-28, Mareko 14:22-24, Luka 21:17-20)

“Oia mau, Ma te hoê, Te parau atu nei au e, Mai te mea e, aita outou e amu i te tino o te Tamaiti a te taata, e inu i to'na toto, aita to outou e ora i roto ia outou. O vai te amu i to'u tino, e te inu nei i to'u toto, e ora mure ore to'na; e e faateitei vau ia ' na i te mahana hopea. No te mea ho'i e, e maa mau to'u tino, e ua inu mau to'u toto. O tei amu i to'u tino, e te inu nei i to'u toto, te parahi ra i roto ia'u, e vau i roto ia'na. Mai ta te Metua ora i tono mai ia'u, e te ora nei au na roto i te Metua: e oia atoa o te amu ia'u, e ora atoa oia na roto ia'u. Teie te pane i pou mai mai te ra'i mai: eiaha mai ta to outou mau metua i amu i te mana, e ua pohe: o tei amu i teie pane, e ora ïa e a muri noa'tu” (John 6:53-58)

Te toro'a rahi

“Oia mau, Ma te hoê, Te parau atu nei au e, O tei ti'aturi ia'u, te mau ohipa ta'u e rave, e rave atoa oia; e mea rahi a'e te ohipa e ravehia e te reira; no te mea e haere au i to'u Metua. E te mau mea atoa ta outou e ui i roto i to'u i'oa, E rave au, e nehenehe te Metua e faahanahanahia i roto i te Tamaiti. Mai te mea e, e ui outou i te hoê mea i roto i to'u i'oa, E rave au i te reira” (John 14:12-14)

“Ia te hau ia outou: mai ta to'u Metua i tono mai ia'u, e tono atoa vau ia outou. E i muri a'e i to'na parauraa i te reira, Ua huti oia i te aho ia ratou, e ua parau atu oia ia ratou, A farii na outou i te Varua Mo'a: Te mau hara atoa ta outou e faaore, ua faaorehia ratou ia ratou; e te mau hara atoa ta outou e tapea ra, ua tape'ahia ratou! (John 20:21-23)

“Ua horo'ahia mai ia'u te mana atoa i ni'a i te ra'i e i ni'a i te fenua nei .. Na reira, a haere outou, e te mau nunaa atoa, te bapetizoraa ia ratou i te i'oa o te Metua, e te tamaiti, e te Varua Mo'a: Te haapiiraa ia ratou ia hi'opo'a i te mau mea atoa ta'u i faaue ia outou: e, R, Tei pihai iho ia'u, Tae atu i te hopea o te ao nei. Amene" (Mataio 28:18-20)

“A haere outou na te ao atoa nei, e a poro i te evanelia i te mau taata atoa. Na'na e ti'aturi e e tape'ahia te bapetizoraa; area o te ore e faaroo ra, e faautuahia ïa. E e pee teie mau tapa'o i te feia e faaroo ra; E tiavaru ratou i te mau diabolo na roto i to'u i'oa; E paraparau ratou ma te mau reo apî; E ti'a ia ratou ia rave i te mau hoho'a; e mai te peu e e inu ratou i te hoê mea ino, eita oia e nehenehe e pepe ia ratou; E tuu ratou i te rima i ni'a i te ma'i, e e ora mai ratou” (Mareko 16:15-18)

Te faaotiraa

E rave rahi atu â mau faaueraa e mau fafauraa ta Iesu i horoa. Teie râ, mai ta outou e nehenehe e ite, Aita Iesu i faaore e aore râ, i faaore i te mau faaueraa a te Fatu te Atua. Ua faaue Iesu ia haapa'o i te mau faaueraa a te Metua e ia rave i To'na hinaaro. Ua taui atoa Iesu e ua ‘faaitoi’ i te tahi mau faaueraa a te Atua e ua tuu atu i te tahi mau faaueraa.

Te here nei anei outou i te Atua ma to outou aau atoa?

Ua parau Iesu, ua faatumuhia te ture taatoa a te mau peropheta i nia e piti faaueraa.

Te faaueraa matamua o te A here i te Fatu te Atua, ma to outou aau taatoa, ʻAnuanua, e'ā.

Te piti o te faaueraa, o te A here i to taata tapiri mai ia oe iho.

mai te mea 'oe tāpe'a teie na faaueraa e piti, e na reira outou e faaoti ai i te taatoaraa Ture a te Atua.

Ua parau Iesu: Ia here te tahi i te tahi; mai ta'u i here ia outou, ia here atoa outou te tahi e te tahi. Na roto i te reira, e ite te taata atoa e, o ta'u mau pĭpĭ outou, mai te mea e, e here to outou te tahi i te tahi” (John 13:34-35). (Parau: Te auraa o Iesu te hoê here parau-ti'a e aita te hoê here haavare)

Te Metua, Iesu, e te Varua Mo'a e faaite papû te tahi i te tahi. Eaita roa atu pato'i te tahi e te tahi. Hoê â huru e to ratou natura. E mea taa ê ratou te tahi e te tahi e e hoê ratou; te hoê.

I to te Fatu te Atua horo'araa i ta'na mau faaueraa; hoê ahuru ture, e te tahi atu mau faaueraa atoa, ia Mosesa, Iesu (te parau) e te vai ra te Varua Mo'a. Hoê â mana'o to te mau faaueraa a Iesu Mesia e te mau faaueraa a te Atua. O Iesu Mesia te Parau a te Atua, e eita roa'tu te reira e taui!

Te here o te Atua i te taata

I roto ana'e i te tuhaa morare o te ture, e nehenehe ta outou e ite e e ite i te here rahi o te Fatu te Atua; i roto i ta'na mau faaueraa, ia riro mai outou ei poieteraa apî; ua fanauhia oia i te pape e te Varua. No te mea i taua taime noa ra, E nehenehe ta outou e ite, Hōʻike, ite, e ia ite i te (ōtahi) te mau mea o te (ōtahi) Te Basileia o te Atua.

Ia here outou ia Iesu, E haapa'o outou i te mau faaueraa a Iesu Mesia (Te vai ra i roto te mau faaueraa a te Atua).

Ua parau Iesu: “Aita ho'i vau i parau no'u iho; te Metua râ o tei tono mai ia'u, Ua horo'a mai Oia i te hoê faaueraa, eaha ta'u e parau, e eaha ta'u e parau. E ua ite au e, o Ta'na faaueraa te ora mure ore: no reira, te mau mea atoa ta'u e parau atu, mai ta te Metua i parau mai ia'u, e parau nei au” (John 12:49-50)

Te hinaaro nei au e faaitoito ia outou, no te hi'opo'a i teie mau papa'iraa mo'a. Tūtau, e a hi'o na oe iho, e Iesu aita roa atu faaorehia, aita atoa i vavahi i na ture hoê ahuru. Na roto i te mana o te Varua Mo'a, ua faatupu Iesu Mesia i te ture. E 'oe, te poieteraa apî, hoê â Varua. No reira, o outou atoa ia faatupu i te ture. Ua papa'ihia Ta'na ture e Ta'na mau faaueraa i roto i to outou aau, e mai te mea e, te here mau ra outou Ia'na, E auraro outou Ia'na, e haapa'o i te mau faaueraa a Iesu, e e rave i ta'na i faaue ia outou ia rave.

'Ia riro ei miti no te fenua’

E hinaaro atoa paha outou

    hape: No te rave i te ti'araa mana, it's not possible to print, huri mai, tāpe'ape'a, a tufa e aore râ, a nenei i te reira.